PÄEV NR 1 – KAS MA ÜLDSE SIIT EESTISTKI MINEMA SAAN?“ “Ja läks lahti, viimaks jõudsin kohale”, olin 12. veebrualil, oma esimesel hommikul Hawaiil, märkmikku kirjutanud. “Aga lubage, las ma alustan algusest”. “Vaata, et sa sinna Ameerikasse väga kauaks ei jää”, hõikab paps mulle järele, kui sammun ootusrikkalt turvavärvate suunas. Too LOT’i lennuk tundub täna …
oksendav naine ja coca-cola zero Loe: osa 1“Mis toas sa olid? Kus on toa võti?”, küsib valvelauas istuv rosinpruunide silmadega noorsand. “Kulla mees, vaevu mäletan kuidas möödunud õhtal siia sain ja nüüd sa küsid, et mis korrusel ma olin või kus on toavõti!? Ma tõesti ei tea!” ja uurin noormehelt hoopis, et millal läheb buss Pokharasse.Pokhara bussi tuli pingil istudes oodata kauem kui tund. Selle aja jooksul käis minu juurest läbi oi kui palju mehi ja minul tunne, kui üle küla pordunaise
Kes mind vähegi tunneb, teab rääkida, et mõtlemine ei kuulu mu tugevuste hulka, rääkimata oma ettevõtmiste läbiplaneerimisest. Otsused saab tehtud emotsiooniajendil ja plaan on- no plan is the best plan. Ja seda väga lihtsal põhjusel, plaanid lihtsalt ei tööta. Ega need sõberid niisama “you fucking hippie” mulle järele karju. Võin ju kavandada ja peas plaane kududa ning möllata, aga …
Võtan taskust piletid ja ulatan need piletikontrollile. Härra näeb väga viisakas ja väljapeetud välja oma tumesinise ülikonna ja ealiselt kohase halli peaga. Äärmiselt hindava pilguga uurib ta meie rongipileteid, siis raputab pead ja seejärel haagib oma suhtumist täis silmad minu omadesse. “Kas itaalia- või inglise keel?” on piletikontrolli härra järgmine küsimus. Kui palun tal inglise keeles rääkida, võtab ta …
Fotolugu Veneetsiast: üle silla karnevalini ja mööda kanalit gelatoni Read More »
Käib kõuehäälne pauk ja taamalt paistev Vesuuvi mäetipp haihtub, päästes valla lumesaju otse põrgust. Tolm. Tuhk. Leegid. Mehed ahmivad õhku, naised jooksevad hirmus, lapsed karjuvad nutta. Silmapilk tagasi, alles nii päikeseküllane keskpäev, muutub ainsa hetkega mustaks. Käes on maapealne põrgu. Keegi ei oska aimata, et Pompei linn muutub peale tänast päeva linnaks, aegade hämarusest. Taevas …
Pompei – maagiline jalutuskäik läbi kadunud linna Read More »
Alles üleeila olin Austraalia lõõmava päikese käes keha pruunistamas ja vahi vahi, nüüd olen juba kusagil jääaegses Euroopas. Kas pole mitte imeline, et ühel hetkel oled ühel pool maakera ja siis äkki, boooom, justkui havi käsul kolmandas maailma otsas? Küll see ilmaelu on ikka tore-tore. . “Kadri, sinuga on nii raske sammu pidada!” saan alatihti oma FB …