PÄEV NR 1 – KAS MA ÜLDSE SIIT EESTISTKI MINEMA SAAN?“ “Ja läks lahti, viimaks jõudsin kohale”, olin 12. veebrualil, oma esimesel hommikul Hawaiil, märkmikku kirjutanud. “Aga lubage, las ma alustan algusest”. “Vaata, et sa sinna Ameerikasse väga kauaks ei jää”, hõikab paps mulle järele, kui sammun ootusrikkalt turvavärvate suunas. Too LOT’i lennuk tundub täna …
Kes mind vähegi tunneb, teab rääkida, et mõtlemine ei kuulu mu tugevuste hulka, rääkimata oma ettevõtmiste läbiplaneerimisest. Otsused saab tehtud emotsiooniajendil ja plaan on- no plan is the best plan. Ja seda väga lihtsal põhjusel, plaanid lihtsalt ei tööta. Ega need sõberid niisama “you fucking hippie” mulle järele karju. Võin ju kavandada ja peas plaane kududa ning möllata, aga …
Oandu-Ikla matkast kuulsin esimest korda eelmine aasta. Kahjuks oli seks korraks juba liiga hilja, et kott pakkida ja rajale minna, sest lend Costa Ricale oli ukse ees, aga teadsin, et see on midagi, mida kindlasti teha tahan. . Vahetult enne suve, kui Nepalist koju jõudsin, käisin Karolile külas, kes hakkas taas Oandu-Ikla matkast rääkima. Kuigi olin …
Matkasime Oandust Ikla, aga kohale me ei jõudnudki Read More »
“Kuhu sa lähed?” kõnetab mind tumedanahaline prillidega noormees. Mina: “Ma päris täpselt ei teagi, aga ostsin bussipileti kusagile Montenegrosse. Kotor oli vist linna nimi!?” “Kas sul on ööbimine olemas?” pärib mister India- sealt kandist ta tuleb, arvan.? Mina: “Pole mul midagi olemas, kui kohale jõuan, eks siis hakkan vaatama.” “Kas võime sinuga tulla?” on minu ümber juba neli …
Kui Kadri Montenegrosse jõudis, olid kõik hostelid uksed juba sulgenud Read More »
Oleme harjunud, et pealinnad on üüratud, ringiliikumiseks on ühistranspordi kasutamine suisa vajalik ja üksteise vastu põrkuvatest inimmassidest ei tasu rääkima hakatagi. Horvaatia pealinn, seevastu, on üsna väike ja seda saab kenasti jalutades uudistada. Ei ole ma kunagi eriline suurlinnade fänn olnud, aga minu suureks üllatuseks oli Zagreb kordades põnevam- peale kahepäevast ringi tuiamist tundsin, et …
Fotolugu: Zagreb – midagi enamat kui lihtsalt pealinn Read More »
Jalutan kitsekarja taga nagu tõeline karjus. Bambuse oks, mille eila kusagilt raja pealt korjasin kuulus ilmselt enne mind mõnele lehmakarjusele, sest oksal on lehma lõhn küljes. Aga mulle mu oks meeldib. . PS! Loe kõiki Annapurna positusi siit . Äratuskell annab endast 5.30 märku. Viimased kaks päeva olen maganud kenasti üle üheksa tunni. Ei mäletagi …