Salvadorist lahkumisest on juba üle kahe nädala möödas. Esialgne plaan oli küll Hondurasesse edasi põrutada, aga kuidagi läks ikka nii, et pärast nädalast El Salvadori reisi, leidsin end taas Antiguast.
.
Jõudsin Antiguasse tagasi täpselt püha nädalaks. Suured lihavõtte pidustused ehk Semana Santa oli vallutanud terve linna ja selle tänavad.
.
.
SEMANA SANTA
.
Semana Santa on vaieldamatult üks kõige värvilisem ja paeluvam aeg Antiguas. Tuhanded inimesed, lähemalt ja kaugemalt, tulevad igal aastal Antiguasse, et vaadata protsessioone (rongkäik) ja saamaks osa muudest usulistest pidustustest, mis on kahtlemata silmapaistvaim terves läänepoolkeral.
.
.
.
PROTSESSIOON
.
Rongkäikude keskmeks on suurte puidust aluste tassimine, läbi linnatänavate, mis kujutavad endast stseeni Jeesus Kristuse kannatustest. Kokku jalutatakse iga päev kaheks tundi. Kantavad alused on gigantsed, kaaludes üle tuhande kilogrammi ja on rikkalikult kaunistatud.
.
.
Suurima püha kujudega kaunistatud aluse tassimiseks on vaja 80 inimest, kes vahetuvad iga 10-15 tagant. Seega läheb mõne rongkäigu tarbeks vaja koguni 2500 inimest. Aluste vedajatest ei ole kunagi puudust, sest rongkäigul osalemist peetakse au asjaks.
.
.
Naised kannavad konkreetselt neile mõeldud aluseid, Neitsi Maarja kujuga, mis on mõnevõrra väiksemad ja kergemad, võrreldes meeste omadega, kuid nende tassimine on siiski raske töö.
.
Tänaval seistes, higimull otsa ees, ühte sammu astuvaid naisi vaadates, tundus vahel, et nad kohe kohe vajuvad kokku selle suure puidust aluse all.
.
.
Rongkäikudel osalemine on traditsioon, mida kantakse edasi põlvest põlve- vanaisalt isale, isalt pojale ja seda paljudes peredes. Seetõttu on kõik noored väga entusiastlikud järgimaks esiisade jälgi.
.
.
Enne seda, kui rongkäik mööda jalutab, täituvad tänavad vedajate ja pealtvaatajatega. Võid olla kilomeetrite kaugusel rongkäigu alguspunktist, kuid rongkäigu algust ei ole raske maha magada, sest õhus on tunda viiruki lõhna ja pea kohal hõljub hall viiruki pilv, mis matab terve linna hetkega enda alla.
.
.
Igat rongkäiku saadab bänd, mis mängib terve rongkäigu vältel vaimulikku muusikat (äärmiselt sünge ja kohati judinaid tekitav). Muusikute töö on vaieldamatult raskeim, sest nemad teevad rongkäigud kaasa algusest lõpuni, varahommikust ööni välja.
.
.
.
VAIBA MEISTERDAMINE
.
Terve protsessiooni vältel, kogunevad linnaelanikud tänavaile, et kõiksugu erinevaid, keerulisi, vaipasid meisterda. Viimaste valmistamiseks kasutatakse männiokkaid, lilli, värvilist saepuru, mõnel juhul ka puu- ja juurvilju. Miks? Et rongkäik saaks sellest lihtsalt üle kõndida.
.
.
Traditsioon, mis tundub esmapilgul pisut jabur, pärineb 16.. sajandi algusest ja oli mõeledud kergendamaks rongkäigul osalejate kõndimist. Vaip pidavat hõlbustama kõndimist ebaühtlasel munakivi tänaval.
.
Antigua linn, Guatemalas, on veel üks väheseid kohti Ladina-Ameerikas, kus see traditsioon endiselt elus püsib.
.
.
Vaipade valmistamine võtab tunde. Tihtipeale töötavad pered nende kallal terve öö, et need rongkäigu ajaks valmis saada. Mõne vaiba valmistamine võib võtta koguni 14 tundi, et see siis hiljem 3 minutiga laiali jalutada.
.
.
Ka Kolme Ahvi hostelile anti võimalus vaibategemisel kätt proovida. Kolm ahvi nagu me oleme, otsustasime meile eraldatud vaibajupikese kolme ahviga kaunistada.
.
Peab tõdema, et vaiba tegemine on üle keskmise suur töö. Nõuab nii pingutust, kui kannatust. Meil sai huumorit rohkem, kui kohaliku raha eest, ja ka ahvikesed tulid maru pullid. Pisut ufo laadsed teised, aga kes see tegelikult teab, millised need kolm ahvi tegelikult välja peavad nägema.
.
.
.
MUNADE VÄRVIMINE
.
Usupüha lõpetasime perekondlikult, värvides ja koksides mune. Munad tulid naiselikud- liblikad, lepatriinud, lilled, isegi ühe kuldmuna saime.
.
.
Kevadpühad olid see aasta tavapärasest erinevad nagu kõik, see aasta. Mul on äärmiselt hea meel, et otsustasin Nicaraguasse minemise edasi lükata ja Semana Santa pidustustest osa võtta. Kohalikest traditsioonidest osa saamine annab alati palju väärtust reisile juurde.