Alba astub suurte kilekottidega hosteli väravatest sisse. Ühest kotist paistavad kaheksajala kaheksa jalga, teisest krevettide roosad pead ja kolmandast piilub terve kalmaari Kalmer.
.
Axel jätab mõne päeva pärast Guatemalaga jumalaga. Otsustasime ta väärikalt kodumaale tagasi saata ja korraldasime ürituse – seafood til we die (tõlk: sööme mereande, kuni lõhkeme).
.
.
Löön oma käed külge ja hakkan abikokaks. Samal ajal kui teised krevettidega mängivad ja neilt päid ära nopivad, tükeldan mina kaheksajalga.
.
Pole eluski nii palju mereande korraga näinud. Pean tõdema, ma ei jõua oodata millal kõik valmis saab ja sööma saaks hakata.
.
.
Lõpuks saab kõik merehõbe roogitud, kooritud, puhastatud, tükeldatud ja viimaks pottigi pistetud.
.
Hea mõni tund on mööda saanud. Kaheksajalg potis podisemise lõpetanud ja krevetid kenasti värvi muutnud. On aeg laud katta.
.
.
Alustame söömist Cevichedega. Üks kaheksajalaga, teine krevettidega. Ceviche on populaarne mereandidest toit Ladina-Ameerikas. On see valmistatud toorest kalast, mis pannakse kas siis sidruni- või laimimahla sisse. Juurde lisatakse erinevaid maitseaineid- tšilli, sibul, sool ja koriander.
.
Kes mind vähegi tunneb, see teab, et ma sibulat ei söö. Mul kukub jalg otsast, kui sibul peaks mulle suhu sattuma. Kuid isu kaheksajala ja krevettide järel on suur, nii et võtan kogu oma vapruse kokku ja proovin mõlemat. Pean tunnistama, et söön ja kiidan. Tundub, et ka jalg jääb alles.
.
.
Kõigil on rihmavahed nii pingul, et enne kui pearoa juurde asume, teeme paaritunnise pausi. Liis meisterdab kahtlase värviga shotte. Ehk on see mingit sorti eliksiir, mis aitab seedetegevust kiirendada.?
.
.
Teen ettepaneku taas sööma hakata. Keegi vastu ei vaidle ja istume pika laua taha. Kalmaarid, krevetid ja muud elukad hakkavad käest kätte liikuma. Axel peab ühelauselise kõne ja sööming võibki alata.
.
.
Milline tore, perekondlik, õhtupoolik Kolme Ahvi hostelis. Reisimise üks suurimaid võlusi on kohata toredaid inimesi ja nendega meeldivalt aega veeta.