Sõbrad, ausad ja head, kuradi ägedad veel pealekauba- Raul, Elis ja Martin, keda tean juba vanadest headest raamatumüügiaegadest, käisid möödunud aasta lõpus vabatahtlikena Tansaanias. Plaan oli Aafrikasse koolijutse õpetama minna, aga nagu omast käest tean, siis alati ei lähe kõik nii nagu planeerid.
Kohapeal, omaalgatuslikult, alustasid sõbrad hoopis heategevusprojekti: Inglite aeg: Tansaania külakooli eri, mille käigus koguti annetusi kohaliku kooli renoveerimiseks. Ja mitte ainult…. Annetusi tuli sedapuhku nii palju, et uue ilme sai ka raamatukogu, kus lapsed veedavad peale kooli kõikse rohkem aega. Raamatukogu sai viimaks elektri; osteti vajalikke koolitarbeid, toole, laudu ja raamatuid, et raamatukogu üldse eksiteerida saaks; õuele ehitati täiesti nullist üles pea täismõõtmeline korvpalliväljak ja veel nii-nii palju muud, mis saadud raha eest ära tehti.
Mis kõik sealse kogukonna ja laste heaks tehti, saate lugeda nende Facebooki lehelt.
Kõigest sellest, mida Raul, Elis ja Martin Tansaanis täpselt tegid ja kuidas kogu see kogemus nende endi suhtumist muutis, saate kuulata iganädalasest reisisaatest “Järgmine Peatus”.
Peale saate kuulamist heitsin pilgu kommentaaridele, sest oli teisi sinna juba omajagu kogunenud.
Ei tea mida ma lootsin sealt küll leida? Et eestlasest netikommentaator on hakanud üle öö lahke käega kommentaare jagama- kui äge ettevõtmine ja kui maru vahvad noored ja KEEP IT UP?
Ohhh Kadri Järve, sa elad ikka endiselt oma roosa-manna vahu sees…
Pea mitte ühtegi HEAD sõna! Kammooon, tegelt??? Kas mitte kellelgi ei ole midagi hüva öelda?
Ei saa aru mis nende peades toimub. Kas tõesti on kodus kõik korras, et pärapõrgusse minnakse. Kas see toob rohkem rahuldust, kui oma kodus tegutsemine. Selline asi näitab ilmekalt vastutustunde puudumist oma riigi ja rahva vastu. Eelkõige peaks ikka oma rahva heaolu eest seisma.
.
Kõik säästud välismaale. Kreeka penskareid vaja aidata.
.
Niinimetatud noored läksid puhkama teiste raha eest. Muuseas tehti ka veidi tööd.
Pärast kogu selle kanasita lugemist tahtsin suurest ahastusest pisaraisse uppuda.
Kolm imelist noort inimest lendavad jõulueelsel ajal teisele poole maakera, oma enda rahade eest, et teha midagi õilsat ja head ühe aafrika riigi kogukonna jaoks ja muutes pisikeste põngerjate elu natu-natukenegi paremaks ja võimalusterohkemaks. Ja mitte kellelgi pole midagi kiiduväärt öelda!? See on küll NO GO! Ja siis me räägime, et lapsed on meie tulevik. Veidi irooniline, kas pole?
Ei ole vahet kuidas või kus või kelle jaoks oma abikäe ulatame. Me kõik oleme üks. Me kõik elame sellel samal planeedil, koos. Me kõik peaksime üksteisel silma peal hoidma ja teineteist aitama. Eriti veel nüüd, kui maailm on nii suures muutuses, mitte öelda, et see on täis kurjust.
“Selline asi näitab ilmekalt vastutustunde puudumist oma riigi ja rahva vastu.”- tulles tagasi ja taibata, et Eesti polegi nii halb koht kus elada; olles tänulik nende võimaluste eest, mis kodumaa meile võimaldab; hinnata väikseid asju endi ümber, mis on kodus kordades parem, kui kõikjal mujal. Kui see näitab vastutustunde puudumist, siis ma isegi ei tea mida sõna “vastutustunne” üldse tähendab.
“Puhkama teiste raha eest.”- kui sul oleks piisavalt intelligentsi, siis tead, et teiste rahakotis ei ole viisakas sobrada. Ja kuidas sa üldse julged suud pruukida, kui sul pole aimugi, et mida üks või teine neist noortest pidi tegema, et üldse Aafrikasse sõita. Häbi sul olgu!
“Meilgi puudusi palju ja renoveerimata koole,lasteaedasid.”- need kolm noort on Eesti laste jaoks teinud rohkem, kui kõik irisevad netikommentaatorid kokku.
Selle asemel, et kritiseerida ja mingit jama suust välja kirjutada, mis kuradi pärast ei oska me kiita, teineteisele õlale patsutada ja julgustada üksteist rohkem head tegema!?
Kallid, Raul Elis ja Martin, tean, et teil on muidu suud pruukijatest pohhui, sest teate, et tegite head ja õiget asja ning kõik teie sõbrad-pere-tuttavad on teie üle maailma maru uhked!
Kallis eestlane, niisama tühjalt kritiseerimine ja irisemine on NII EELMINE SAJAND! Hoopis üksteise julgustamine ja tunnustamine on IN.
🙁
Paneb küll ja suunurgad alla vajuma. 🙁