Ja suvi ongi läbi. Ei ühtegi ust, millele koputada, ei külma dušši, ei kaerahelbeputru hommikuti. Mine sa tea, ehk kunagi hakkan veel igatsema seda nalja, aga praeguseks on kohe heaga kõik.
.
Viimane nädal sai läbi, tahaks öelda, et kiiresti, kuid kohati venis nagu härja ila. Korra juba kartsin, et ei tulegi sellel pullil lõppu. Aga näe, tuli ikka küll.
.
Kuna saatsin oma auto manalateele, kahjuks, siis viimase nädala kruiisisin pereisa autoga ringi. Ütleme nii, et see oli ikka üle keskmise mõnus- kojamehed töötavad, klaasipesuvedelik olemas, pidurid korras ja roolivõimgi olemas. Imeline masin see pereisa auto.
.
.
Ka viimasel nädalal ei väsinud Karol meid üllatamast. Tuleb tema ühel heal õhtul koju. Nägu laia naeru täis. Marsib söögilaua äärde, viskab koti lauale ja küsib: “Teate, mis mina meile täna tõin?” Ja lauset lõpetades tõstab tšikk 12 külmutatud pitsat ja terve karbi batoone kotist välja. See on selge, Karol ei jää eluski nälga, ei iial.
.
.
Viimasel päeval Indianas suutsin sattuda autoavariisse. Olime teel raamatuid tagasi saatma. Sõidan mina rahulikult mööda oma rida, kui märkan, et kõrvalreas olev Mersu muudkui tuleb ja tuleb minu poole. Ja jätkaski tulemist. Tegin maru manöövri vastassuunda, et meid kõiki päästa, kuid ka sealt tulid autod vasta, siis tuli oma ritta tagasi keera ja tol hetkel käiski maru pauk ja vanatädi oma uhke Mersuga sõitis mulle lihtsalt otsa.
.
Keerasime siis kusagile väiksesse tänavasse, et asja arutada. Tädi tuleb välja, küsin siis talt, et “kas sa mind ei näinud?”, tema selle peale, et “kas sina mind ei näinud?”. Eeeem, daaaa, nägin küll kui sa lihtsalt vaatad teisele poole ja ei pane tähele, et sa sõidad üle kahe rea.
.
Tädi tunnistas oma viga, et ta ei pannud tõesti tähele, sest vaatas mingit meest. Kuna autol midagi hullu viga polnud, meil niigi kiire ja pealegi see tädike värises nagu haavaleht, mille peale ütlesin savi see, tädi olgu sul hea päev ja sõitsime lihtsalt minema.
.
Ohio pere
.
Jätsime hüvasti ka oma muhedate peredega, kes meile terve suve vältel peavarju, süüa, hoolitsust ja oma armastust pakkusid. Usun, et perede juurest lahkumine võib olla suve raskeim osa. Saad nendega väga lähedaseks, aga siis on käes aeg, kus tuleb asjad pakkida ja lahkuda.
.
Indiana pere
.
Ja ongi nii, suvi läbi püksis käbi nagu boss Madis Pajo tarvitseb öelda. Mis edasi? Enamus põrutab Panamasse randa, möllutama ja õlle jooma. Mina ja Raul põrutame mõneks päevaks Chicagosse ja siis vaatab juba edasi, mis see kaunis elu toob.
.
.