Laupäeval oli 4. Juuli, mis on ameeriklaste iseseisvuspäev. Iga aasta on see suursündmus jäänud kuidagi nädala keskele ja on minust lihtsalt mööda tuisanud, nagu suvaline raketikuul. See aasta oli tiba teisiti ja päev sattus laupäevase päeva peale. Peale tööd tõmbasime üle maisi põllu vanaema poja pere juurde. Matsutasime kered head ja paremat täis ja nautisime ilutulestikku. Ausalt, käsi südamel, too ilutulestik, mida James oma tagaaias, maisipõllul, korraldas, oli kordades suurem ja uhkem kui Tallinna linna ilutulestik aastavahetusel.
.
Tervelt tund aega seisime pead kuklas, näod taevasse suunatud ja arutasime kui mitu tuhat $$$$ sinna taevasse nüüd lendas. Aga jah, meie ilutulestik oli nii suur olnud, et terve Gray Rd (tänav, kus elame) oli autosid täis pargitud, sest kõik vaatasid meie ilutulestikku. Üks peretütardest ütleski, et mitte ükski aasta ei hoia James ilutulestikuga tagasi. Becca ütles, et see on ta isa püha ja laseb kõigel minna.
.
.
Kohtasin üht vahvat peret, kus ema on Kreekast pärit. Esimene hetk kui isa nägin ja temaga juttu hakkasin rääkima, pajatas tema mulle kohe oma imelise armuloo, et kuidas ta oma ilusa Kreeka Jumalannaga kohtus. Pean seda ka teiega jagama. Igatahes, Mary ja Jerry love story – Mary õppis Ameerikas. Kui Jerry Maryt esimest korda nägin, teadis ta kohe, et ta on kõige ilusam tüdruk, kes üldse kunagi maamunal saab eksisteerida. Jerry võttis julguse kokku ja kutsus Mary välja. Aga ta ütles Maryle, et ta töötab kahes töökohas ja kuna tal on 16 venda, siis oma palga annab ta kõik emale ära, et teda aidata, ja et ta ei saa teda kusagile välja viia. Mary ei olnud sellest väga välja teinud ja oli öelnud, et võime siis lihtsalt kunagi jalutama minna.
.
Seda ma ei saanudki teada, et kas nad kunagi jalutama läksid või mitte… Aga Jerry ütles, et ta ei tahtnud Maryga sõber olla, kuna see oleks talle liiga raske olnud. Poiss oli juba armunud. Kool sai läbi ja Mary kolis Kreekasse tagasi.
.
35 aastat hiljem sai Jerry meili. Meil oli Marylt, kes oli talle kirjutanud, et kas Jerry mäletab teda veel. Ja siis nad hakkasid taas suhtlema, kirjutama ja helistame. Rääkisid, et veetsid ikka tunde ja tunde ja veelkord tunde ja tunde telefoni otsas. Jerry on fudge (tõlk:maius) valmistaja. Üks õhtu oli ta Marylt küsinud, et kas too fudge saanud. Selle peale ütles Mary, et see asi talle ei meeldi ja see on kõva ja liiga šokolaadine. Ühesõnaga, justkui pirtsakas plika. Siis küsis Jerry, et kas pähklivõi fudge oled saanud.? Ja Mary tähelepanu oli saadud ja tüdruk tundis selle vastu kohe huvi. Jerry küsis Marylt aadressi, et talle postiga maiust saata. Aadressi Jerry ei saanud, sest Mary ütles, et see olevat liiga kallis. Kuidagi moodi sai Jerry Mary tütre Facebooki ja seda kaudu saadi Mary aadress. Ja maius pandi Ameerikast Kreeka poole teele ja täpselt 31. päeva hiljem oli see kohal. Ja lugu lõppes sellega, et nad nüüd elab Mary juba aastaid Indianas. Kas see ongi armastus?
.
Aga minu jaoks lõppes see lugu nii, et ka minult küsis Jerry kas olen kunagi seda maiust saanud, midagi muidugi vastasin EI, sest kes ütleks keset päeva maiusest ära. Istusin siis elutoa põrandale maha ja kaks tükki kookose fudge pandi mulle nina alla. Jerry ütles, et ta ei küsi mult selle eest raha, kui ta näeb kuidas ma selle kohe ära söön, et ta saaks mu reaktsiooni näha. Ütlen teile, see oli hindamatu. Siiani üks maailma parimaid maiuseid, mida saanud olen. Seda maitseelamust on võimatu kuidagi üldse kirjeldada või üldsegi sõnadesse panna, sest see oli lihtsalt võrratu. Lõpus sain ühe paki ka tee peale kaasa, et ka koju tüdrukutele viia, aga seda kunagi ei juhtunud, sest sellest ei jäänud lihtsalt mitte midagi alles. Paraku ei olnud mul sularaha kaasas, et saaksin seda veelgi rohkem kaasa osta. Aga kord lähen ma uuesti nende juurde ja ostan suurema kogemuse. Kindel see. See fudge on kindlasti number 2 kohal jäätise kõrval.
.
.