Kas Barcelonas lähme shoppama või randa või mis?” Kas pean kahetsema, et olen otsustanud tšikkidega pealinna väisama minna? “Issand, 7.20 läheb buss, see on ju nii vara.” Issand, ja ma pean mediteerima, enne kui teiega kusagile tulen.
.
Istun miss Ameerika ja miss Soomega bussipeatuses. Minu miss Estoniat, ei kusagil. Meel läheb nukraks, kui ilma temata bussi peale astun. “Kuhu sa jäid?” Ja seal ta istub, perfektselt kaardu joonistatud kulmud peas.
.
.
“Äkki peame metroo võtma, ma ei tea kui kaugel see Las Ramblas asub.?” Äkki ma peaks meelde tuletama, et meil on üheksa tundi Barcelonas. Vististi ei ole vaja tuld hänna alla teha ja vabalt võib kilomeeter ja pool jalutleda.
.
Maa-aluse pilkase pimeduse passimine versus Gaudi arhitektuur ja Barcelona linnatänavate melu. Mida võtta, mida jätta?
.
.
Löön oma vinge digitaalse kaardi lahti ja hakkan sammuma. Noored missid minu kannul. Tunne nagu pardiemal, pojad sabarakkudena taga töllerdamas. Ei hakka neile ütlema, et kord eksisin isegi kaart käes ära. Vastasel juhul hääletatakse mind kohe positsioonilt maha.
.
Miss Estonia on Sergio, nime panin ausa ja hea, meelest paljas kui piljardikuul ja jumalakoja lävelt teda üle ei lase. “Vahi vahi, paistab, et isegi Sergio teab, et sa reedel veiniklaasi ei sülitanud ja riideid ei oska sa samuti selga valida.”
.
.
Õues on kuum. Nagu oleks ahju küpsema pandud, nii kuum on. Istume siin sadamas ja vaatame kalu. Heldel käel jagame viimast saiakestki nendega. Kajakad, raisad, on nii häbematud, et söövad kõik saia kalade eest ära. Jagamine on hoolimine, kajakamaailmas ilmselgelt ei eksisteeri.
.
Astume miss Estoniaga Kana Maja restorani. Uksel tervitab meid Abel, nimi sobib talle kenasti. Abel on kiilakas ja prill ta näos teeb teda targemaks. Nagu mindki, reede õhtul. Peale selle on ta lahke. Ka välimusel pole viga, aga mulle ei meki.
.
.
Adán uurib, et kas läheb salat või burger. Viimane on ilus. Tundub noor. Pisut peenike, aga seda ilu on talle mehe moodi jagatud. Ega juuli ei ole mingi muru söömise kuu ja tellime burgerid, palume viilu peekonitki vahele panna.
.
.
“See on pirakas browni. Seda ma sulle ütlen.”, vaatame miss Estoniaga kuidas kokapoiss Alex, rammu kasutades, ühtlase suurusega tükke lõikab. Ei tea kas meil tilgub suurnurgast silmnähtavalt ila, aga Alex lõikab tüki nii mulle, kui ka miss Estoniale. Ei ole lihtne olla naine, aga kuradi hea on olla naine.
.
Kerstin ja Ranno ootavad rohelist tuld. Kodumaal võib punase tulega üle tee minemise eest trahvi saada, kuid siin ei peeta seda üldiselt millekski. Nägin neid viimati mitu head aastat tagasi. Fortuuna mängis meie kasuks ja viis meid, vanu koolikaaslasi, siin Kataloonia päälinnas kenasti kokku. Kerstin ja Ranno elavad muidu kenasti, kasvatavad kassibeebitki.
.
.
Miss Soome ja miss Ameerika saabuvad nagu staarid, taksoga. Istume bussi ja sõidame oma väiksesse Moiá külakesse tagasi.
.
Oli kena päev siin Barcelonas, oli.