elu mehhikos

Workaway elu Mehhiko poolsaarel – Lõbunaised ja Star Wars

Priske, olematu kleidiga, naine keerleb ümber punase metalltoru. Plätudes lehtsaba kimub kõrval suitsu. Tumedapäine liblikas rüüpab õlut ja hõõrutab oma taguotsa meeste nägudes. Tere tulemast kohalikku rõõmumajja. 

.

*      *      * 

.

Prantslane tuleb. Viinapitsid nagu soldatid kaardipakis rivis. Tundub, et tõmbame selle piduõhtu käima.

.

Olgu teadmiseks, et ajaarvamine on siin pisut teine, kui mujal maailmas. Kohalik kesköö algab kell 21.00 ja valdavalt saab lustipidu läbi juba enne päris keskööd.

.

Pühapäeval toimub meil siin üks pulm, nii et Baja Joe on pungil rahvast. Kentsakas on vaadata neid eakaid kanadalasi tantsupõrandal rokkimas. Ja veider on näha kahte üles vuntsitud neidist kõrvallauas. See pole siin mingi ööklubi, kus peremehetsevad punased huuled ja meetripikkused ripsmed. See siin on rannabaar. Siin ei lähe kellelegi korda, mida sa kannad, veel vähem huvitab kedagi, et kannad sama kleiti kaks päeva järjest või su juuksed on suvaliselt pealaele kinnitatud. Siin on oluline olla sina ise. Nautida hetke. Naerda. Olla rõõmus.

.

Muusika katkeb. Tundub, et bänd on otsad kokku tõmmanud. Jutud liiguvad, et kojuminekut ei toimu vaid on after party’le minek. Kui saan teada, et minek on Star Wars’i, olen põnevil. Palju olen sellest kuulnud, kuid keegi ei ole tahtnud mind sinna viia. Miks?

.

Hüppame autosse. Kes sõidab? See siin on Baja. Katus sõidab.

.

Ulalalaa….. Astun Star Wars’i olematust uksest sisse. Loendan- viis naist pluss kolm uulitsatüdrukut ja 20+ meest. Pole paha statistika.

.

Keset baari on asetatud piljardilaud, kus hetkel käib maavõistlus, Mehhiko vs Kanada. Nurgas retro plaadimasin, mis mängib, ilmselgelt, kohalikku tümpsumuusikat. Või noh, kas just tümpsumuusikat, pigem midagi lembelisemat, mis annab võimaluse laval olevatele ööliblikatele ümber punase metalltoru “trikitada”. Hea pull plaadimasinaga, see töötab ainult siis, kui keegi sinna mõned mündid sisse viskab, vastasel korral on baaris ainukeseks muusikaks inimeste jutuvadin. 

.

Järgnev vaatepilt koomiline. Oi kui koomiline. Vaevu suudan naermapuhkemist tagasi hoida ja mitte põrandale, kõht kõveras, langeda.

.

Baari ühte nurka on asetatud lava. Uskuge või mitte, mis on hiiglasliku lehmaketiga ümbritsetud. Väikesele, ruudukujulisele, alale on püstitatud post, mis ilmselgelt on kaugel õigest stripipostist. Too post on punane, puht ehtne metallijurakas.

.
Selle ümber väänleb teksapükse ja t-särki kandev naine.Temast paremal on järgmine. Üpriski kogukas teine. 
Seljas kannab ta vaevu tagumikku katvat kleiti, mis hoiab taljes nagu trikoo. Tuues esile vähemalt 10 volti tema kõhul. Nii ta seal seisab, suitsetab, vahel rüüpab sõõmu õlut ja toob rahvale nähtavale oma puusatöö. Pean tõdema, hips don’t lie, ja ta teab mida teeb. Aga see lühike kleit. Oi kui vale see on. Siis on meil veel kolmas naine. Kannab samuti teksapükse ja eest lahtinööbidavat särki. Kõige tipp on siiski varbavahe plätud.

.

Tundub, et igal naisel on oma ametipost. Esimene on kõige “pädevam” metalltoruga. Hoolimata sellest, et paaril korral komistab ja kukub. Nagu Ivo Linna laulus.

.

Tema amet on meestele tagumikku näidata. Keerutab toru ümber. Tõmbab teksapüksid poole tagumiku peale. Tantsib edasi. Ja siis korraga tõmbab püksid uuesti üles. Nii kordub vähemalt viiel korral. Olen aus. Kaotan juba huvi. Kuid siis. Boooom. Teksapüksid tõmmatakse täiesti alla. Kuid siis jääb vaeseke hätta. Püksid jäävad saabaste ümber kinni. Ja nii ta seal tantsib, teksapüksid poole pahkluu peal. 

.

Teise naise ülesandeks on särk lahti nööpida, see seljast heita ja rinnahoidja väel tantsida. Ja kui veab, mõned peesodki rinnahoidja vahele saada.

.

Koguka naise ülesandeks on rahva seas ringi liikuda ja oma puusi demonstreerida. Ehk mõni härra endaga tantsima saadagi. 

.

Kahtlemata on tööülesanded kenasti ära jagatud.

.

Jutud liiguvad, et kui naisi pikka aega näha ei ole, siis on teada, et nii mõnigi mees saab õnnelikuks tehtud. Ei saa kurta. Tegu korraliku ja ehtsa litsimajaga. 

.

Enne kui lahkume, peetakse maha uus rahvusvaheline võistlus. Sedapuhku käesurumises. Tehakse panused. Peesod lendlevad taskutest välja kui sügisesed puulehed puult. Kui piljardis võidutsesid kanadalased, siis käesurumises jäid kohalikud kindlalt peale.

.

Pean tõdema, et tänane õhtu oli väga meeldejääv. Kindlasti jääb kohaliku lõbumaja seiklus mulle kaukas meelde ja sellele mõtlemine ajab mind veel pikka aega pisarateni naerma. 

.

.

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.