Kui sul on võimalus reisida, reisi. Reisi kohe palju ja kaugele. Ära oota, et keegi tuleks sinuga kaasa. Ära oota, kuni sul on piisavalt raha. Ära oota, kuni mis iganes põhjus miks mitte kohe reisile minna, sul peas ringi triivib. Lõpeta vabanduste otsimine.
.
Ära reisi, et sellega teiste ees uhkeldada. Ära tee seda argielu rutiinist välja saamiseks. Kindlasti ei ole mõtet rännata pelgalt ilusate piltide pärast, mida Instas ja Facebookis jagada.
.
Reisi, sest see võib muuta sind ja sinu elu, kardinaalselt. Seda kõige paremas tähenduses. Reisimine avab su silmad ja avardab silmaringi. Paneb teatud asjad perspektiivi. Mine tea, ehk leiad oma visiooni, kui sa pole selle leidmiseni veel jõudnud.
.
Kui sul on võimalus, kasuta seda. See on seda väärt. Reisimine liigutab meeli. See paneb sind proovile, vahel isegi murrab. Lõppkokkuvõttes teeb see sinust parema inimese.
.
.
#1. Väikeste asjade väärtustamine
.
Kõik see luksus, millega olen kodus harjunud- mitte alati ei leia seda kõikjalt. Terve oma 25 eluaastat, olen mõnusalt kuuma dušši all solberdanud. Aga mis sa teed, kui kusagil Põhja-Guatemalas tuleb torudest ainult jääkülma vett? Lööd selle samuse, kaela langeva, külma vee all tantsu ja laulad “tervis tuleb, tervis tuleb”.
.
.
.
#2. Kogemus on palju rohkem väärt, kui asjad
.
Mis ma ikka nende vingete punaste potikutega teen, kui ma nendega Everesti otsa ronida ei saa. Niisama lihtsalt lähevad asjad tagasi poeriiulitele. Ma ei saa lubada endale asjade ostmist, sest mul ei ole lihtsalt nende jaoks kotis ruumi. Pigem kasutan seda raha, et osta järjekordne lennupilet või broneerida matk vulkaani otsa, selle asemel, et osta mõni mõttetu suveniir.
.
.
.
#3. Õpetab elama vähemaga
.
Konstantselt, ühest kohast teise liikumine, reisimine, vähendab märgatavalt omandavate asjade olemasolu. Enne kui minust suuremat sorti reisisõltlane sai, käisin vahel ikka poodlemas. Soetasin nii üht kui teist, isegi kui väga vaja ei olnud (eriti riided). Nüüd on kotis ainult üks pidukleit, paar matkasaapaid, trussikud. Isegi kui kott on hilpe täis, ei ole mul neid kõiki vaja. Tihtipeale kasutan neist ainult lemmikuid ja kõige mugavamaid.
.
.
.
#4. Oled sunnitud tegema asju väljaspool oma mugavustsooni
.
Kindlasti on seal asju, mida tavaolukorras, harjumuspäraselt, ei teeks. Fuck this shit, olen võõras riigis, ei ole paremat võimalust, kui proovida veidrat toitu ja teha midagi, mida kardan. Kindlasti ei ütle ka ei kohalikule ühistranspordile, olemata sellest, et kunagi ei tea, kas see viib õigesse kohta.
Elu on seiklus!
.
.
.
#5. Õpid vooluga kaasa minema
.
Kodus töötab kõik enamasti kui kellavärk. Bussidki liiguvad minutilise täpsusega. Reisil olles puudub selle üle kontroll. Bussid sõidavad siis, kui bussijuht tahab. Samas poes maksab jäätis hommikuti vähem, kui õhtul (oleneb, kes poemüüjaks satub). Tuleb õppida ajal lihtsalt kulgeda lasta. Harjuda mañatamise ja kultuurile vastava ajaarvamisega.
.
.
.
#6. Reisimine õpetab kannatlikkust
.
Olles rännumees, on inimesed minuga kannatlikud, kui ma neilt küsin mis miski asi maksab või kui palun neil 15 korda oma lauset üle korrata, sest ma lihtsalt ei saa neist aru. See õpetab mind, et mul tuleb samm tagasi astuda, sisse hingata ja taibata, et kui ma midagi ei tea või jään mõned minutid hiljaks, on kõik siiski okei. Kõik, mis me vajame on vaid killuke kannatlikkust.
.
.
.
#7. Olema tänulik selle eest, mis võimalused mul on
.
Näha kuidas lapsed peavad hommikust õhtuni, tänavatel, turistidele nänni müüma ja raha kerjama, et perele lisakopikat teenida, selle asemel, et kooliharidust omandada ja lapsepõlve nautida – südantlõhestav.
Mul peaks erakordselt suur mõra peas olema, kui ma sellel hetkel oma vanematele ei mõtleks ja neile tänulik ei oleks, kõige selle eest, millise imelise lapsepõlve nad mulle võimaldasid.
.
.
.
#8. Tuletab meelde, et kodus ei olegi nii halb olla
.
Eks reisil olles tuleb ikka vahel kodu, pere ja sõprade igatsus peale. Puhuti on isegi raske neist eemal olla. Aga see panebki mind taipama, kui palju on mul vedanud, et mul on alati kodu, kuhu minna, sõbrad ja pere, kes on minu jaoks alati olemas.
Reisimine paneb hindama seda, mis juba olemas on. Samas, paneb uutesse kohtadesse armuma ja aitab avastada uut, senikogematut, õnne.
.
.
.
#9. Toetud võõrastele inimestele (see on täiesti okei)
.
Kolisin pere juurde, keda ma ei olnud kunagi kohanud, selle hetkeni, kuni oma asjadega sisse jalutasin. See pere ei olnud mitte midagi muud, kui imeline. Otsustasin minna purjereisile ja usaldada oma elu mehe kätte, keda teadsin kõigest mõned kuud. Sõitsin Eestist Poola noormeestega, kes said mulle tuttavaks sel hetkel, kui olin otsustanud end nende auto peale hääletada.
Võõrad on lahked. Abivalmid pealekauba. Enamus ajast on nad täpselt samasugused nagu mina ja kõik ülejäänud inimesed. Kõigile tuleb lihtsalt võimalus anda.
.
.
.
#10. Kui halvad asjad juhtuvad seal, juhtuvad need ka siin
.
Seal saab sinust narkoparun. Seal sind vägistatakse. Ära sinna kindlasti mine, seal sind röövitakse ja kui sinna lähed, võid heaga oma eluga hüvasti jätta.
Tõsi ta on, et mõned riigid kannavad ohtlikuma riigi tiitlit, kui teised. Kuid fakt on see, et kui midagi halba juhtub, juhtub see niikuinii. Ei ole vahet kas sa oled Eestis, Austraalias või Vanuatu saarel. Kui pommid plahvatavad seal, ei välista miski, et mingi hetk plahvatavad need ka siin.
Tuleb olla avatud meelega, usaldada sisetunnet ja mitte ise end ohtlikesse olukordadesse seada.
.
.