Pealegi sajab õues vihma. Kõik on märg. Niiske ja jahe. Ja endiselt, aeg lohiseb. Taas on mul kopp ees. Vähemasti nägin delfiine. Olid teised maru sümpaatsed. Midagigi roosilist minu päevas.
.
Kadri Järve, kas saab veel negatiivsem olla?
.
Kohe kohe on roolikeeramise vahetus läbi. Rõõmulaine käib minust läbi, kui kella vaatan. Tunnen toidu lõhna. Lõhnab teine täitsa hüva, aga minu toiduisu on endiselt olematu. Ilmselt kokkab Sam endale hommikust, mõtlen. Hetke pärast ütleb mulle, et mootori välja lülitaksin. Samal ajal näen, kuidas kajutist pääseb korralik tossupilv valla. Küsin, et kas panid pirukad põlema. Tuleb välja, et mootor kees üle. Pirukad või mootor. Poteito potato. Lähen kajutisse, et oma ligumärg kummiülikond seljast võtta.
.
Seis on no bueno.
.
Ilmselgelt me hetkel kuhugi ei liigu. Terve kajut on tossu ja suitsu täis. Tunne on selline nagu oleksin vanaema juures ja teeksin sauna alla tuld.
.
.
Nii me siin avamerel nüüd triivime. Natukene üle tunni on juba möödas. Arutame, et mida teha ja mis võimalused meil on. Mina lihtsalt laman ja olen vakka. Siin all olemine ei ole mu kõhule just kõige soodsam keskkond.
.
Kalkuleerime, et kui palju meil süüa ja joogivett on. Tuleb välja, et piisavalt. Vähemalt üks on kindel, vee- ja toidupuudusesse me ei sure.
.
Selgub, et saame kasutada ainult üht purje. Miks, ma ei tea. Vahel ma ei saa kõigest aru, et mis meil siin paadis toimub. Kuid tõsiasi on see, et see üks puri meid Caymanile ei vii. Tuule suund ei ole õige, nii et mootori kasutamine on pehmelt öeldes hädavajalik. Peaksime Caymanile jõudma homme õhtul. Aga võta näpust. Saar on nii lähedal, kuigi nii kaugel.
.
.
Nii me siin kolmekeisi vaagime. Võimalusi on meil iseenesest omajagu:
1. Vabalt saaksime Cancuni, Mehhikosse purjetada. Tuul on soosiv.
2. Üks võimalus on mööda allatuult Panamasse sõita. See aga tähendaks järjestikust seitset päeva purjetamist. Vähemalt. Tänan ei.
3. Vabalt võime ka ankru vette visata ja oodata kuni keegi meid “päästma” tuleb. Oodata mõnda teist laeva, kes meid Caymanile puksiiriks.
4. Või hoopis hääletame kruiisilaevale. Joome Margariitasid ja teeme hoopis väikse kruiisi kuhugile.
5. Ehk hoopis minna vooluga kaasa ja vaadata kuhu tuul meid kannab. Praeguse seisuga kannaks tuul meid kusagile Nicaraguasse.
6. Võimalus on ka Floridasse, Key Westi purjetada. Kuid see oleks siiski liiga pikk ots ja pisut kahtlane.
.
Nali naljaks, kali kaljaks. Üks on kindel. MA EI TAHA ENAM SIIN KURADI PAADIS OLLA. Minu mõõt on täis. Palun maismaale. Ja üks on kindel. Mõneks ajaks aitab paatidest. Ei väsi ma kordamast, et koduigatsus on igapäevane kaaslane.
.
.
Lõpuks saame mootori tööle. Naasen tööpostile. Poolteist tundi hiljem seiskub kõik. Mis nüüd? Küte sai otsa. Mitte otsa otsa, vaid lihtsalt üks paakidest sai tühjaks. Aga mis välja tuleb, teises paagis olev küte on segunenud veega. Kas nutta või naerda? Ma lihtsalt ei ütle midagi. Hakkan lihtsalt naerma.
.
Siin me nüüd oleme. Keset suurt vett ja lihtsalt triivime. Istume laevatekil, räägime anekdoote, poisid söövad pitsat, mina krõbistan chipse. Proovime Brock’i isaga satelliittelefoni vahendusel ühendust saada. Californias on vara hommik, nii et isaga me ühendust ei saa. Brock sõnumineerib ühele oma prutadest, kes isale helistab. Plaan on puksiirimispaat järele kutsuda, kes meid Caymanile transpordiks.
.
.
Lülitame paadis kõik tuled ja elektriseadmed välja, et akusid säästa.
.
Mingi hetk sõidab meist suur kalalaev mööda. Sam välgutab taskulampi. Too laev välgutab tulesid vastu, andes märku, et meie signaal on kätte saadud. Hetke pärast võetakse meiega raadio teel ühendust. Jaapani vennike. Pisut raske on temast aru saada. Läheb natuke aega mööda, kui meiega võtab ühendust mööduv kruiisilaev, et meie olukorda uurida. Meilt küsitakse koordinaadid ja kõiksugu muid andmeid. Kruiisilaev lubab meie hetke olukorrast USA merevalvekeskusele teada anda. Hetke pärast saame teada, et kõigile ümbritsevatele laevadel on teada antud, et Kariibimeres triivib üks purjekas ja palun talle mitte otsa sõita.
.
Nüüd ei jää muud üle kui oodata. Eks homme paistab mis edasi saab.
.
.
Loe: seitsmes päev