Kellele meist ei meeldiks osta asju? Kes meist ei tunneks rõõmu uue ostu üle?
.
Elame ajastul, kus tundub, et asjad on need, mis teevad meid õnnelikuks. Peame end paremaks, edukamaks, kui kanname viimast moodi, firmamärk kaugelt silma kriiskamas, kogemata hinnasiltki külge ununenud. Kui sõidame uhke autoga ja meil on ilus kodu.
.
Kõikjalt kajab vastu: OSTA, TARBI, KULUTA!
.
Kui käes palgapäev, lükkame pangakaarti terminalisse tihemini, kui mõni mees jõuab Tinderit swipeida. Pillame raha ilusatele asjadele. Kuigi see tekitab hetkeks hea emotsiooni, peaksime endalt küsima, kas need muudavad meid õnnelikuks ka pikas perspektiivis. Tihti on vastuseks “ei”.
.
Ehk on aeg lõpetada mõttetu kulutamine? Ehk on aeg hakata mõtlema seiklustele, mälestustele, emotsioonidele, mis saavad võimalikuks, kui targemalt ja säästlikumalt oma rahaga ümber käia.
.
Mis juhtub, kui investeerime raha endasse, mitte uude teksapaari? Vahest muutub elu palju ilusamaks, kui raha eest kunagi osta saab?
.
.
#1. Mul on terve maa ja ilm aega, et asju kokku osta
.
Lõpetades ülikooli ja astudes “päris” maailmasse on palju raskem planeerida spontaanseid reise ja seiklusi.
Seniks kuni olen noor, vaba, pakatan energiast- selle asemel, et eurosid siia-sinna loopida, säästan ja kulutan selle reisimisele.
Lähen ja elan!
Ma ei ütle, et mul ei ole tulevikus aega reisida. Kindlasti on. Suuretõenäosusega olen ka rahaliselt paremini kindlustatud. Aga mis juhtub, kui “suureks” saame? Ei kusagilt ilmuvad kohustused. Üks, teise järel. Kas ka siis on mul piisavalt aega ja vabadust, et lihtsalt minna? Kui paljud meie vanematest pakiksid praegu kohvrid või viskaksid koti üle õla ja lihtsalt läheksid, kuuks, kaheks või aastaks?
Kasutan võimalust, mis mul praegu on!
.
.
.
#2. Mul on alati mõni põnev seikluslugu tagant taskust võtta
.
Uus telefon, mille järelmaksu ilmselt maksaksin, kui mul see oleks, ei avalda tulevastele lastelastele mingit muljet. Mis neid aga tõeliselt ahhetama paneb, on lugu sellest, kuidas suvalise purjeka peale hüppasin ja sellega peaaegu põhja läksin; lugu sellest, kuidas Kesk-Ameerika kõrgeima vulkaani vallutasin; lugu sellest, kuidas mind NY’s vangi taheti panna. Need on lood, mis neile põnevust pakuvad ja mulle badass vanaema staatuse omistavad.
Mõttetute asjade kokkuostmine, et kogu mulle ägedaid, jagamisväärt, lugusi.
.
.
.
#3. Reisimine avab meeled ja õpetab seda, milleks ükski raamat või film suuteline ei ole
.
Võin lugeda nii palju raamatuid ja vaadata nii palju filme, kui tahan, aga ükski raamat ega film ei õpeta mulle seda, mida õpetab reisimine.
Reisides kohtan inimesi, kes elavad teisiti kui olen harjunud nägema. Mööda ilma seigeldes puutun kokku käitumisharjumustega, mis ei ole mulle omased. Reisimine õpetab mulle tolerantsust ja aktsepteerima erinevusi. Mõistan, et minu ülesanne ei ole kedagi muuta, vaid mul tuleb õppida ennast vastavalt olukorrale kohandama.
Suheldes inimestega maailma eri paigust, tutvudes erinevate kultuuridega, proovides maailma rahvaste toite, astun välja minu ümber tekkinud mullist ja avan silmad laiemale maailmale. Omandan teadmised ja kogen midagi sellist, milleks ükski film või raamat võimeline ei ole.
.
.
.
#4. Õpin iseennast tundma
.
Reisides veedan aega kõige rohkem iseenda seltsis. See aitab mul end kõrvaltvaataja pilguga näha ja avab silmad enesesse. Avastan nii mõndagi- hirme, millest enne teadlik ei olnud; isikuomadused, mis on kusagil peidus olnud; oskused, mis olen iseeneslikult omandanud.
Reisimine aitab mul mõista, kes ma tegelikult olen ja mida oma elult tahan.
.
.
.
#5. Loevad ilusad mälestused, mitte ilusad asjad
.
Vaadates tagasi oma elule, kas meenutan fakti, et mul oli tutikas iPhone 6 Plus, kui kõik teised kasutasid endiselt iPhone 5, või vaatan ajas tagasi ja meenutan kõiki neid seiklusi, mida kord ette võtsin?
Ma ei väida, et ennast ei tuleks premeerida pärast edukaid, raskeid, töönädalaid. Hoopis vastupidi. Uus kingapaar teeb alati tuju, mõneks ajaks, heaks. Aeg ajalt me kõik vajame seda.
Kuid, kas mitte suuremad investeeringud ei võiks minna kogemuste arvele, kogumaks mälestusi, mida elu lõpuni meenutada, selle asemel, et osta midagi, mis pakub head emotsiooni vaid hetkeks, kuid mis kaotab oma väärtuse kiiremini, kui arvata oskame?
.
.
.
#6. Reisimine võimaldab mulle personaalse kogemuse, mida keegi teine ei koge
.
Asjad ei ole personaalsed. See on masstoodang, mida sajad inimesed juba enne mind omasid ja kasutasid.
Reisides aga kogen midagi seda, mida on raske kopeerida.
See on minu reis, need on minu elamused, need on minu kogemused. See on tunne, mis kuulub ainult mulle. See on tunne, mida ei saa rahasse ümber arvestada.
.
.
.
#7. Reisimine laiendab minu tutvusringkonda
.
Kui palju uusi sõpru leian poes, uut kleiti osteldes?
Igapäevaselt olen ümbritsetud sõpruskonnast, kellega koos üles kasvasin, kellega samas koolis käisin või kelle seltsis lihtsalt palju aega veedan. Istun oma mugava mätta otsas, kus on raske leida motivatsiooni ja puudub otsene vajadus minna välja uusi tutvusi sobitama.
Küll aga, reisides on end palju lihtsam avada. Kutsun kellegi endaga koos õhtustama, sest kes ikka üksi süüa tahab. Miks peaksin “ei” ütlema, kui grupp inimesi kutsub mind pubituurile? Märkamatult ongi minu ümber uued inimesed.
Tutvusringkonna laiendamine on hindamatu väärtusega. Kunagi ei tea, milleks üks või teine tutvus kasulik on ja mis uksed mulle avab.
.
.
.
#8. Reisimine muudab mind paremaks inimeseks
.
Igaüks reisib oma reisi ja leiab selle miski, mis muudab ta paremaks inimeseks.
Peale reisi Kesk-Ameerikasse, Aafrikasse või kuhu iganes jalad viivad, ei õpi ma mitte ainult erinevate kultuuride kohta, vaid hakkan neid ka mõistma. Enam kui kindlalt naasen teise, palju parema, teadlikuma ja tolerantsema inimesena. Reisimine paratamatult sunnib ja tõukab mind väljapoole oma mugavustsooni, mis lõpptulemusena muudab mind mõnusamaks inimeseks.
.
.
.
#9. Mõistan, kui vähe on õnneks vaja
.
Tihti tunneme, et seda ja toda ei ole piisavalt. Tahame üht, ja tahame teist. Reisides, tihti taipan, et õnn ja heaolu ei sõltu välistest teguritest. Teadvustan, et õnn on minu enda sees peidus, see tuleb mul vaid üles leida. Õnn on otsus!
.
.
.
#10. Ma ei kahetse kunagi, et kulutan raha reisimisele
.
Reisimine on kõige meeli avam, vabastavam, ettearvamatum ja kasulikum viis, kuidas oma raskelt teenitud raha kulutada. Seiklustele lihtsalt ei saa hinnasilti külge riputada.
.
.
.