“Tere, palun üks bussipilet Koperi.” küünitan kikivarvul mikrofonini, et klaasi taga istuv tädi ikka kuuleks kuhu sõita soovin.
Bussijaama tädi: “€40.”
“What????” ei suuda mina oma imestust kuidagi varjata. “Aga alles eile õhtul maksis pilet vähem kui €20, kuidas siis täna nii?” nõuan selgitust.
“Hinnad muutuvad iga minutiga,” saan klaasi taga istuvalt tädikeselt vastuse.
“Mis see Flixbus on mingi kuradi aktsia turg, mis kõigub nagu õunad Baltijaama turu kaalukausil?” väljendan Marcelole oma pahameelt.
“Kay, see on märk! Sa tuled minuga Itaaliasse,” rõõmustab Marcelo ja ostab suurema läbirääkimiseta kaks piletit Triestesse.
.
Bussipilet Itaaliasse, Triestesse, mis asub nii 20km kaugemal kui Koper, Sloveenias, on pea poole odavam. Iseenesest ei ole mul selle vastu midagi, kui saab kaugemale ja veel soodsama raha eest.
.
.
.
T r i e s t e,
väikelinn ja sadam Itaalia kirdeosas, Aadria mere ääres. Aastatel 1382-1918 kuulus linn Habsburgi Monarhiale ja 19. sajandil, mil Monarhia oli Euroopas üks võimukamaid, oli Trieste selle tähtsamaid meresadamaid. Olles edukas Vahemere sadam, sai Triestest suuruselt neljas linn Austria-Ungari impeeriumis, Viini, Budapesti ja Praha järel.
.
Kiss goodbye ja saadan Marcelo Veneetsia rongi peale, lootes, et kord meie teed selles suures maailmas taas kohtuvad.
.
Tänu kohalikule poisile Gabrile, õnnestub mul täna ööseks ka peavari leida. Arvan, et sain reaalselt viimase, normaalse hinnaga, mis rahakotti kohe ühe õhtuga siin Itaalias tühjaks ei tee, toa terves linnas.
.
Hotelli sisseseadnuna, võtan sammud kesklinna suunas, et saada sellest Triestest lähemat sotti.
.
.
.
M o l o A u d a c e
Vespade mörin, mis ühe valgusfoori juurest teise põristavad on kohati kõrvulukustav. Hilispäevane päike palgel, patseerin mööda sadamat, itaallasliku täpsusega laotud kiviplaadid jalge all. Merevärav on kõiksugu paate täis, aga uhkeid jahte, mida Montenegro ja Horvaatia sadamates näha võis, siin ei kohta.
.
Hiljem, kui kogemata ühe maru ilusa ja tuttava näoga linnatänaval kokku jooksin, selgus, et kõik fäänsid jahid on pargitud kesklinnast pisut eemale.
.
Tundub, et kesklinn on suisa mere äärde kolinud ja Molo Audance promenaad, Trieste südames, on meelispaigaks mitte ainult siiatulnud huvireisijatele vaid ka kohalikele endile.
.
Kui enamasti kulgevad promenaadid pikki mereäärt, siis see siin on suunaga otse merele. Promenaad võimaldab ilusat vaadet Trieste rannikuäärele ja kel vähegi tahtmist võib end ka vette kasta. Võib ka pudeli head veni haarata ja promenaadile päikeseloojangut imetlema tulla.
.
.
.
P i a z z a U n i t à d ‘ I t a l i a
Sadamast ja paatide vahtimisest küll, keeran vanalinna kitsaste tänavate vahele. Piki iseäralikult kaootilisi tänavaid jalutledes loodan leida seda kõige kõigemat gelato kohvikut.
.
Ei tule mul kaua verekoera moodi mööda linna ringi nuusida, kui juba on käte vahel sulamas, suure hoolega vahvlikoonusesse pistetud, šokolaadijäätis. Ei ole ma kunagi suur šokolaadijäätise fänn olnud, aga seekord ei suutnud ma kuidagi sellest šokolaadisest kuhjast niisama mööda vaadata- nii kaunilt pruun ja kreemjas ja oh milline imeline tekstuur. Ila hakkas juba pelgalt selle vahtimisest tilkuma.
.
On siin veel keegi, kes jäätist niiviisi ülistada võiks või olen see ainult mina?
.
Ilma naljata, kui olete Triestet väisamas, siis “CHOCOLAT“ on koht mida külastada. Nende käsitsivalmistatud gelato on ausalt TEISELT PLANEEDILT.
.
Suu ja maitsemeel täis jäätist, leian end Piazza Unitàlt- hiiglaslik, ainult jalakäijatele mõeldud ruudukujuliselt väljakult. Peetakse teist üheks suurimaks terves Euroopas. Kas ka kõige uhkemaks? Ei tea, pole igale piazzale oma jalga tõstnud ja ilu on nagunii vaataja silmades.
.
.
Ilus on see tõesti. Väljaku kolmel küljel asuvad kõiksugu linnale olulised ehitised, sealhulgas raekoda. Kõik omamoodi uhked- väikeste nikerduste ja läbimõeldud disainiga.
.
Neljas külg, kõige parem külg! See torkab eriti hästi silma, võimaldades vaadet pisut eemal asuvael Molo Audancele ja tervele Aadria merele- täpselt nii kaugele kuni silm seletada küündib.
.
Kindlasti tasub väljakut külastada nii päeval, kui õhtu pimeduse saabudes. Õhtul on väljak kenasti tuledes ja romantikutele eriti mõnus paik miilusatmiseks.
.
.
.
C a n a l e G r a n d e
asub ajaloolise vanalinna südames, Piazza Unitàst mitte kaugel. See väike veetee on siin alates 17. sajandist, andes paatidele ligipääsu linnale, lasti maha laadimiseks. Kanal on umbes 200m pikk ja seda ületab kolm silda ja selle mõlemale küljele on kinnitatud arvukalt paate.
.
Lisaks on kanali ääres hulgaliselt kohvikuid ja restorane, kus keskpäevane Prosecco haarata või õhtusöögi kõrvale värvikaid ja kohati äärmiselt emotsionaalseid kohalikke vaadelda. Ei tea kuidas teiega, aga people watching on mu üks meelistegevusi- teinekord võin suisa tunde inimesi passida. On see väga imelik?
.
.
.
T e e m e ü h e t u u r i ” a l e v i ” v a h e l
Targad inimesed nagu me kõik oleme, teame, et parim viis uute kohtade avastamiseks on jalutada. Jalutada ja jalutada ja veelkord jalutada…. Nii ka siin.
.
Kuna Trieste on väike kui nööpnõelapea ja ei ole see üle kuhjatud vaatamisväärsuste ja tohutu infoga, mis pea sassi ajaks, on jalutuskäik mööda linnatänavaid just see õige.
.
.
Triest mulle meeldib!
.
.
Linn ei ole turistide suureks huviorbiidiks ja just tänu sellele saab linnatänavaid väisates nautida seda ehtsat ja head Itaaliat.
.
.
Küll jalutab vastu fashion is my passion, ilmselt ka viimast Itaalia kõrgmoodi kandev, äärmiselt väljapeetud, daam koerakesega.
.
.
Teise nurga peal saab pealt kuulata häälekat ja itaallaslikult temperamentset telefonivestlust. Ja ärgem unustagem kohalikele omast kätega žestikuleerimist, mis pakub nii silmale, kui kõrvale korralikku vaatemängu.
.
.
Puuduvad suured ja koletuslikud supermarketid. Selle asemel leiab nii linna keskelt, kui äärest väikseid liha- ja/või juurvilja poekesi, uhketest butiikidest rääkimata, kõik see, mis lisab linnale veelgi autentsust.
.
.
Kohvikud on täis espressotajaid. Klaasi Prosecco või Aperol spritz’i taga võetakse kokku päeva sündmused.
.
.
Linna saadab mõnus ja muretu vibe. Kohalike kõnnak on kohati laisk, kuid väärikas. Kohvijoomiseks võetakse aega. Ei näe sa kedagi kusagile kiirustamas. Üleüldiselt tundub, et kohalikud naudivad oma linna rohkem, kui ükski turist kunagi suudaks.
.
.
.
V õ t a t e a d m i s e k s !
Triestes ei maksa kiirustada! Kuigi linna saab läbikäidud vaid paari päevaga, võta selle ilu ja sisu avastamiseks aega! Tasub ka kesklinnast pisut eemale põigata, sest ka kõik ümbruskaudsed kohad on külastamist väärt.
.
.
.
Oled kunagi Triestes käinud? Kuidas meeldis? Kas tundub linn väärt väikest sissepõiget?
.