palmipuud mehhikos

La Ventana ehk väike kaluriküla suure ookeani kaldal


LA VENTANA 

.

Väike kaluriküla, California lahe kaldal. Kohalikke on siin umbestäpselt 1000 ja üks. Neil puudub arvestatav loendussüsteem, nii et nad ei ole ise ka päris kindlad, et kui palju neid siin elab. Mitte kaua aega tagasi nimetati küla UNESCO maailmapärandi nimistusse. Nii et midagi ainukordset peab selles kohas olema.

.


.

MIKS KÜLASTADA

.

Vastab tõele. Midagi ainukordset siin tõepoolest on. Paik lummab ja võib isegi jalust rabada. Ilusad vaated lahele. Läbipaistvalt sinine vesi- kord heledam, kord tumedam. Otsatu rannariba. Maaliline mäeahelik, taamal paistmas. Mitmekesine taimestik ja hiiglaslikud kaktused. Tihti on näha lehmi, kaktuste all ringi luusimas. Ja muidugi, soojad ja sõbralikud kohalikud. Kõlab väga buenolt, kas pole?

.

la ventana mehhikos


.

MIDA TEHA

.

Tänu püsivale tuulele, november-aprill, ja lõputule rannaribale on La Ventana ideaalne koht surfamiseks.

.

Peale surfamise on koht populaarne ka kalapüügiks. Seda eriti odakalapüügiks (midagi ahingu taolist). Lisaks sellele on siin tore snorgeldada. Koht selleks on võrratu, sest veealune maailm on siin särav. Võimalused vaalasid näha on suur ja isegi haidega saab koos ujuda, kui soovi avaldada.

.

Kuid olen aus, koht on väike ja ega siin midagi erilist teha ei ole. Kui kalapüüki või surfamist ei harrasta ning rannas lebotamine ja baaris Margaritade libistamine meelistegevuste hulka ei kuulu, siis nädalast reisi ma siia ei planeeriks.

.

autokaravan

.


.

MILLAL MINNA

.

Oleneb sellest mida otsida. Kas rahu ja eraldatust või täistuubitud randa ja kärarikast ameeriklast. Muid valikuid siin ei ole.

.

15 aastat tagasi avastasid selle koha lohesurfarid. Alates sellest ajast on kohast saanud populaarne surfarite õnnemaa. Tuul on siin hea, nii et november kuni aprill on küla tuulepüüdjaid täis. Samuti tulevad USA pensionärid siia talvituma, nii et vahel võib tekkida tunne, et ei olegi Mehhikos.

.

Kuid ülejäänud aasta on siin suhteliselt vaikne. Rand on inimtühi. Uju või näkki ja harrasta topless päevitamist. Mõni üksik kalur ehk heidab sulle pilgu, kuid see on ka kõik.

.

kaktus

.


.

PUUDUS

.

Olenemata sellest, et küla on armas ja hea, on sellel minu silmis väike viga. Selleks on Gringod. Neil on raha. Tulevad siia, ostavad maju ja panevad ärisid püsti. Kohvikud, hotellid, puhkekeskused, restoranid. Ajapikku saab ehtsast ja tõelisest üks järjekordne turism ja ei midagi muud.

.

Alaliselt elavaid Gringosid on siin umbestäpselt 80-100. Enamus on pärit Californiast. Mööda otsest maanteed tulla, võtab siia sõit aega kõigest kaks päeva. Seepärast ei tasu imestada, et miks ka enamik turiste USA läänerannikult pärit on. USA’kad, kes siin elavad, on tulnud siia oma vanaduspõlve veetma. Elades terve talvehooaja siin, meeldiva sooja päikese käes. Nii et pole imestada, et mööda peatänavat jalutades kohtad rohkem Jänkisid, kui kohalikke.

.

.


MIS SA ARVAD, KAS TUNDUB VÄÄRT KOHT KÜLASTAMISEKS?

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.