Vajutan meloodiliselt kõlava äratuskella kinni. Kell, telefoniekraanil, näitab 4.45. Kõnnin Haile voodist mööda ja sikutan teda varbast. “On aeg!”.
.
Viimased päevad on olnud pilvised, kohati isegi sajused. Aga ega sellel ilmal ei tasu end lollitada lasta. Kui päike ei paista, ei tähenda see, et soe poleks. On ikka küll. Nagu vanapaganal oleks põrgus külas.
.
.
Nii varasel tunnil ei ole just tihedat liiklust. Vaid mõned autod ja üksikud ratturid. Enam ei ole ka pime. Vaikselt hämardub.
.
Laotame rannalina ja võtame liival istet. Keerame näod päikesetõusu suunas ja ootame päevatähe ilmumist.
.
Pilvi on siiski liiga palju ja hommikupuhe jääb sedapuhku kesiseks.
.
.
Tibutab õrnalt vihma, kui sammud bussijaama poole seame.
.
Danny, üks hosteli omanikest, soovitas meil Cahuita rahvusparki külastada. Tema sõnul pidi see olema nagu “Alice imedemaale” sattumine.
.
.
Istun siin bussis. Ega tegelikult ei ole vahet, kas istuda bussis või saunalaval. Higi voolab nagu Volio kosest vesi, mida alles mõned päevad tagasi külastasime.
.
Ega me päris täpselt kindlad ei ole, millal maha peame minema. Hoiame lihtsalt silmad lahti ja kui näeme silti- Puerto Vargas, siis see on meie peatus.
.
.
Puerto Vargase silt tuli nii kiiresti, et meie, oma pika mõtlemisega, ei suutnud kohe üldse reageerida. Alles tükkmaad hiljem peatus buss.
.
Õnneks ei tule väga pikalt jalutada. Kuid kui õues on palav, tundub isegi 500m mitme kilomeetrina.
..
Pargi väravates ootab meid rõõmsameelne piletimüüja. Näitab meile kaardilt 9km pikkuse raja ette ja soovib head teed.
.
.
.
CAHUITA RAHVUSPARK
.’
Cahuita rahvuspark on park kariibi mere kaldal. On teine väike, kuid ilus-oh kui ilus.
.
Valged rannaribad, läbipaistavalt helesinine vesi, korallrahud, rannikuäärne vihmamets täis ürgset loodust – ilmselt seepärast on see üks enamkülastatavamaid parke terves riigis.
.
.
.
MATK
.
Jalutame mööda metsarada, longuvajunud palmioksad varju pakkumas. Sisalikud krabistavad okste vahel ja linnud vilistavad kaunist viit. Ehk on tuukanid? Neid pidavat siin olema küll.
.
Metsast välja jõudes avaneb piltilus vaade. Nagu postkaart oleks silme ette kleebitud.
Nõtked palmipuud, helesininise kariibi mere kohal, tuules kõikumas. Lopsakalt roheline džungel. Puhub soe ja niiske tuul, mis meid terve matka vältel saadab.
.
.
Jalutan ja vaatan kõiki neid suuremaid ja väiksemaid krabisid, mis kiiresti minema punuvad, kui tunnevad inimese lähenemist. Mõni kollase peaga sisalikupoiss kükitab päikesevarjus.
.
Naeratan.
.
Leiame mõnusa koha, kus lõunatada. Sööme ube ja avokaadot täis wrappe, kui põõsast luusib välja pesukaru. Jätkame einestamist ja vaatame, kuidas pesukaru tuldud teed tagasi läheb.
.
Hoian käes kilekotti keeratud banaani. Hakkan Hailet paluma, et ta selle mulle kotti paneks, kuid meie tähelepanu köidab hoopis väike armas ahvipärdik.
.
.
Hüppab teine puuotsast alla. Nähtavale ilmub järgmine ja järgmine. JA JÄRGMINE!!! Mitte väga kõrgel, oksetel, jälgib mängu nii mõnigi.
.
Üks pärdik liigub minu suunas ohtliku kiirusega. Tahaksin temast mööda minna. Ei õnnestu. Lihtsalt seisab ja jõllitab.
.
.
Taipame, et pärdik võttis sihikule minu käes, kilekotis, oleva banaani. Nad on meie ümber sõõri moodustanud, nii et nüüd ei jää muud üle kui banaan emakesele loodusele annetada.
.
Ja siis ta tuleb. Kuradi kiirsti.
.
.
“OOTA! Luba ma võtan selle banaani kilekotist välja.”, ütlen seda, endalegi üllatuseks, ahvile.
.
Olen hädas banaani väljasaamisega. Pärdik on minust poole sammu kaugusel ja on valmis hüppama- näen seda ta silmist.
.
“Appi, appi. Mis ma tegema pean?”
.
“Give her the BANANAAAAAA!!!”, hüüab Haile selja tagant.
.
Viimaks, suure hirmus, lendab banaan kilekotist. Pärdik on rõõmus. Mina hirmul. Kuradi gängsterid.
.
.
Kui nad puu otsast alla pole kukkunud, jahivad nad võõraid banaane tänase päevani.
.
.
ROHKEM INFOT
.
Mis: Cahuita rahvuspark
Asukoht: [kaart]
Kuidas kohale jõuda: kaks võimalust. Kui peatud Puerto Viejos, siis bussijaamast osta pilet (710CRC = €1.16) Cahuitasse, umbes 25min sõit.
1. mine maha Cahuitas ja hakka linnast pargi poole matkama; 2.bussiga sõites hoia silmad lahti ja kui näed, väikest, Puerto Vargas silti, paremal, mine maha. Selles suunas kõndides jõuad pargi pea sissepääsuni.
Palju maksab: 2800CRC (€4.50)
Matk: on umbes 9km pikk ja raskusaste pigem kerge. Ilm on seal enamasti palav palav, nii et heaga varu vett kaasa. Saab ka plätuga, aga mugavam kinnise jalanõuga. Võta kaasa moonakott, nälja peletamiseks ja ujumisriided, et end siin-seal meres jahutada.
Hea teada: hoidke silmad lahti, sest loomi võib näha seal igasuguseid – sisalikest madudeni, ahvidest laiskloomadeni. PS! Pärdikud on alati valmis asju tuurima, nii et ole tähelepanelik.
.
.