Võtab ikka jalge alt pisut kõhedaks, kui esimesed sammud teen. Jõuan silla keskele, kui mul tuleb ots ümber keerata ja tuldud teed tagasi minna. Kari eesleid ja muulasid, kes kannavad seljas ilmatu suuri pakke, jalutavad vastu, võttes enda alla terve silla, jätmata ruumi neist möödumiseks.
.
PS! Loe kõiki Annapurna positusi siit
.
Ärkan varakult, kell 5.30, pool tundi enne äratuskella tirinat. Ega siin ei ole midagi imestada, sest pea oli padjal juba enne kella kaheksat õhtul.
.
Öö möödus, kuidas nüüd öeldagi, oli ja ei olnud ka. Suureks üllatuseks oli üle keskmise palav ja iga natukese aja tagant koorisin end paljamaks. Varsti olingi puhta porgand valmis. Enne südaööd ärkasin nii mõnelgi korral ja seda tänu kuramuse sääskedele, kes kõrva ääres pinisesid ja siit-sealt oma sääse vatsasid kinnitasid.
.
.
Varahommikul äratas mind läbi une kostuv kisendav lehm. Tolle kisa oli hullem, kui mõnel seal, kellel hakatakse kohe otsa peale tegema. Lisaks oli ka temperatuur omajagu langenud ja oli tunda karget hommikukülma. Siiski oli veel liiga vara, et tõusta ja lasin veel natuke und laugudele.
.
Hommikusöögiks tellisin praetud riisi munaga. Tean, et lihtsalt munad või puder kaoks kõhust sama kiiresti kui jäätis mu taldrikult ja seepärast tellisingi riisi. Kes ütles, et praetud riis munaga hommikuseks suupalaks ei kõlba?
.
.
Tänane eesmärk on jõuda Tal’i, mis asub 13. km kaugusel ja minu arvutuste kohaselt peaks see aega võtma u seitse tundi. Võtan rahulikult, tarbin piisavalt vedelikku ja naudin jalg jala ette tatsumist.
.
Kell 7.20 maksan arve. Olles juba omajagu jalutanud taipan, et maksin 200 npr (€1.74) vähem. Korra mõtlesin isegi tagasi jalutada ja olla puhta hingega ristiinimene, aga no vot ei läinud. Eks püüan edasi elada selle musta südametunnistusega.
.
.
Möödas on esimene tund. Ainult ohhetan ja ahhetan ilust enda ümber. Silmi paitavad vaated panevad suure suuga naeratama ja kõva häälega rõõmustama, paar kentsakat sammugi saab tehtud. Oh neid majesteetlike mägesi. Naisi, oma kitsekestega kõrgel mäenõlvadel. Mehi, oma härgadega põldu kündmas. Ilus on.
.
.
Möödun järjekordsest külast ja kohalikest, kes käsi rinnal namasteks kokku surudes mind tervitavad ja head päeva soovivad.
.
Hommik on mõnus, pisut jahe ja väike tuulgi teise päeva jalutuskäigul mind saadab.
.
.
Olen umbes 45 min kõndinud, kui jõuan Bahundanda külla. Esitan järjekordses politseiputkas korravalvurile matkamise load, enne kui lubatakse kõndi jätkata. Tee peale, väikese sissepõikega, jääb vaateplatvorm. Võtan päevi näinud pingil istet ja olen taamal paistvatest lumistest mäetippudest lummatud. Heidan pilgu ka kaardile, kust loen välja, et järgmisse külakesse on nii 3 km, millele peaks kuluma 1.5 tundi. Kaardilt on näha, et rada läheb ainult allamäge. <<Jessssss….>> Mu sisemine spordijumalanna lööb rõõmsalt hõisates käsi kokku.
.
.
Kohtan esimesi kaasmatkalisi. Kolmeliikmeline seltskond Poolast, Hispaaniast ja Hiinast. Jutu käigus selgub, et eelmisel ööl loodi sõprussuhted ja otsustati üheskoos edasi matkata. Nii pidavat see asi siin käima. Alustatakse matka uhkes üksilduses, aga varem või hiljem grupeerutakse kokku ja matk jätkub juba suuremas või väiksemas seltskonnas.
.
.
Jalutame meiegi mõnda aega koos. Kaua ma neile oma seltsi ei paku, sest tahan nautida omaenda seltskonna ilu, vaikust ja rahu. Tean, et kui kellegagi ühte heidan, pläkutan kui tatraveski ja ei pööra ümbritsevale nii palju tähelepanu, kui ehk sooviksin. Tundub, et ka nende tempo on minu omast kordi kiirem, aga minul ei ole kusagile kiiret. Nii ma neil eest minna lasen ja hõikan veel takka, et küll me varsti taas kohtume.
.
.
Olen juba omajagu jalutanud. Tunnen, et tänane päev meeldib hulksa rohkem. Kui eila sai jalutatud enamasti mööda kruusateed ja vaatedki polnud midagi ütlevad, siis täna on mul mäed, suured ja uhked, jõgi ja hulga suuremaid ja väiksemaid koski. Taipan, et ümbrus annab väga palju lisaenergiat juurde, juhul muidugi, kui on mida vaadata.
.
.
Kell näitab keskpäeva, kui ületada tuleb sild. On teine pikk ja asub mitmekorruselise maja kõrgusel, all laiumas kiirevooluline jõgi. Võtab ikka jalge alt pisut kõhedaks, kui esimesed sammud teen. Jõuan silla keskele, kui mul tuleb ots ümber keerata ja tuldud teed tagasi minna. Vastu jalutab kari eesleid ja muulasid, kes kannavad seljas ilmatu suuri, vististi ka raskeid pakke, võttes enda alla terve silla, jätmata mingisugust ruumi neist möödumiseks.
.
.
Olles valanud omajagu higipiiskasi, siin kõrvetava päikese käes ja teinud ei tea kui mitu sammu, olen tõusnud rohkem kui 200 m. Kell on 13.15 ja kaart näitab, et järgmisse külla on 4 km, mis on umbes kahe tunni tee. Teen 15 min pausi ja nosin allesjäänud pähkleid. Vaatan enda ees puuris kooselutsevaid kitse- ja tibupoegi. Ilus kohe vaadata seda sümbioosis elu.
.
Järgmist teelõiku kutsun tuharad trimmi 2017 lõiguks. Tee on täis tavalisi treppe ja kividest moodustunud astmeid, nii et terve tee on üks suur trepp. Aga ega ma ei kurda, saabki pepu vormi, ja ka vaated on oh kui ilusad. Igal hetkel tahaksin peatuda, tagasi vaadata ja kogu seda ilu endasse hingata.
.
.
Viimaks hakkab Tal kaugustes paistma ja 15.30 leian River View (tõlk: vaade jõele) külalistemajas ööbimiskoha. Taas läheb hästi ja saan tasuta öömaja.
.
Täna nägin rajal olles omajagu matkalisi. Hea ja turvaline on tunne, kui tean, et keegi on minust ees ja/või taga, isegi kui enamus ajast siiski üksi jalutan.
.
.
Külalistemajja jõudes olin ainuke. Nüüd on siin ka fotograafidest sõbrad Mehhikost ja isa ning poeg Šveitsist. Koos me siin suure laua taga istume ja päevamuljeid jagame, õhtustki sööme koos. Kell on kohe 19.00 saamas ja tunnen kuidas väsimus hakkab vaikselt võimust võtma. Soovin kaasmatkajaile kena õhtut ja suundun oma tuppa.
.
.
Päeva kokkuvõte:
.
Aeg: 8 h
Distants: u 15 km
Kõrgus: olen 1700 m kõrgusel (päeva jooksul tõusin u 600 m)
.
.
Tänased kulutused:
.
- Õhtusöök (seenesupp) = 260 npr (€2.26)
.
PS! Loe päev nr kolm