Ärkan pasuna peale. Nagu igal hommikul. Täpselt 12 tundi on möödas. Johhaidii, millal ma viimati nii palju magasin. Kell on 7 hommikul. Taaskord on minu kord roolima minna.
.
Välja jõudes panen kohe tähele, et on ilus. Päike tõuseb pilve tagant. Meist vasakul on Kuuba. Päike maalib taamal paistvad mäed roosakaks. Nii ma Kuubast mööda seilan.
.
.
Roolin omajagu tunde. Olen oma vahetusega täpselt poole peale (teeme kuue tunniseid vahetusi) jõudnud, kui tunnen, et kõhus hakkab keerama. Miks ometi???
.
Ja üleüldsegi on mul kopp ees. Ma ei taha. See pole üldse tore. See on nii kuradi igav. Olen väsinud selle rooli keeramisest ja ookeani passimisest. Tahan olla hetkel maailma kõige suurem vinguviiul….
.
Rooli keerates loen numbreid. 1-1000 ja 1000-1. Vot täpselt nii hall, lahja ja huvitu on purjetamine. Seda kõike vähemalt minu jaoks.
.
.
Ja üleüldse tahan ma pesema minna. Ma ei ole reisi alustamisest peale riideid vahetanud. Hammaste pesust rääkimata. Samas, pean tunnistama, et riiete vahetamine ja hammaste pesemine nõuab liiga palju pingutust. Ausalt. Ainuke viis kuidas kajutis olles elus püsin, on olla voodis, vertikaal asendis. Aga teate, tulgu või veeuputus või uus tornaado, mul täiesti ükstaskõik, et lõhnan nagu haisuloom.
.
Ja peale selle tahan ma koju!!!
.
Tõesti kaalun Caymanile jäämist.
.
Ja see rool on ka nii raske ja suur. Vahel tunnen, et vaevu jõuan seda keerata. Näpud on juba selle hoidmisest ja keeramisest ammu hellad. Olen küll nais Chuck Norris, ärge saage valesti aru. Heakene küll, olen aus, pigem on asi selles, et ma lihtsalt ei taha seda rooli keerata.
.
Ja siis ma tunnen veel, et ma olen nõrk. Füüsiliselt nõrk. Pole ka midagi imestada. Ei mäletagi millal viimati sõin. Rohkem kui ühe ampsu. Vesi mekib ka oi kui halvasti. Enda arust tulin purjereisile, mitte paastulaagrisse.
.
Lõpuks ometi on kell seal mail, et minu vahetus on läbi. Halleluuja. Ma lausa kilkan rõõmust. Lähen alla magama. Midagi muud targemat niikuinii teha ei ole. Pealegi on mul halb olla.
.
.
Kell on 1 öösel. Kaklen Sam’ga, et ta teeks selle vahetuse ise. Ütlen, et lähen kohe peale teda. Miks? Esiteks, mul on paha. Teiseks, õues on must kui öö ja ma ei taha roolida kui ma mitte sittagi ei näe. Passid lihtsalt oma kompassi. Süda läheb halvaks. Eile ju proovisin.
.
Öö on taaskord raju. Kaks korda olen juba voodist maha kukkunud. Millal selline asi viimati juhtus? Kui ma viis olin? Lihtsalt lamad voodis. Magad. Liigud ühest otsast teise ja siis pauhh. Järgmine hetk leiad end põrandal.
.
Kuidas kurat ma küll siia sattusin???
.
Head ööd!
.
Loe: viies päev