Küsin Beni’lt, et kas vargapoisist on midagi kuulda. Nii palju on, et teatakse, mis ta nimi on, mis ta eks pruta nimi on, kus ta ema ja tädi elavad. Ütleme nii, et parem kui mitte midagi.
.
Buss Guatemalasse väljub 15min pärast. Torman üle silla, paatidest mööda ja jõuan bussijaama. Ostan hiinlase käest bussipileti ja paki küpsiseid.
.
Tundub, et ka Belizes on oma ajaarvamine. Kella 10 asemel väljub buss peale 11. Ja mina veel tormasin bussijaama nagu mõni pooletoobine.
.
Istun eurooplaste tuuribussi. Peale minu on siin kaks saksalast ja kaks šveitslast. Üheskoos alustame sõitu Guatemalasse, Florese linna.
.
Piiriületus läheb hõlpsalt. (Olen aus, peale seda, kui mind Ameerikas vangi taheti pista, olen kõikides tollides natuke paranoiline.) Võtab küll omajagu aega, sest kohalikke voorib sisse-välja. Miski pärast on meid nendega ühte sappa pandud.
.
Templid passis, jätkame sõitu.
.
Pea kuus tundi on möödas, kui bussireisi alustasime. Viimaks oleme Floresesse jõudnud. Tšekin end vingesse hostelisse sisse ja lähen järelejäänud valge ajaga linna avastama.
.
.
FLORES
.
.
Väikelinn. Sillaga ühendatud saar. Teisele poole silda jäävad kaksiklinnad- Santa Elena ja San Benito. Aga viimased ei ole tegelikult väga olulised. Tihtipeale pannakse kõik ühte patta ja on lihtsalt Flores.
.
.
Lõviosa ekskursante leiab tee Floresesse just seepärast, et see on võrdlemisi lähedal Tikal‘le. Kuid kindlasti on linn ka ilma selleta külastamist väärt.
.
.
Küla on püsti pandud looduslikule künkale. Nii, et ringi kõndides võib saad mõnusa treenigkoormuse. Linn on väike ja sellele on lihtne jalutades tiir peale teha.
.
.
Promeneerides mööda järveäärset, avaneb imeilus vaade üle järve, mis on ümbritsetud roheliste mägedega.
.
.
Kitsad tänavad on täis hubaseid kohvikuid, restorane, poekesi.
.
.
Künka otsas asub katedral. Kahe torniga. Leiab sealt ka õdusa baari. Haara õlu. Istu puu alla. Kuula linnulaulu. Ja naudi vaadet linnale.
.
.
Kuigi linn on omajagu turistikas, on see piisavalt chill ja mõnus, et seal meeldivalt aega veeta.
.
ROHKEM INFOT
.
Kus ma ööbisin: Los Amigos. Koht on vinge. Kui tahad teiste reisisellidega tutvust teha, siis kindlasti ööbi seal. Toad on mõnusad, avar sisehoov laheda baariga. Asukoht on samuti priima. Lisaks sellele pakub hostel kõiksugu tuure. Pigem odav.
Kus süüa: Pimeda saabudes löövad kohalikud järve äärde oma toiduletid püsti. Kindlasti tasuks pilk peale heita ja midagi head hamba allagi krabada. PS! Tordi- ja koogilõigud on üle keskmise pirakad.